Tervisemajast terviselinnakuks
-
2018
Koostöös Rahvusvahelise majaga sünnib idee rajada Ülemiste Tervisemaja
-
2019
Vastuvõttu Ülemiste Citys alustavad esimesed perearstid
-
2020
Avatakse 4-korruseline esimene Tervisemaja
-
2021
Tehakse algust teise Tervisemaja planeerimisega
-
2022
Uues Alma Tominga büroohoones valmib Ülemiste Kirurgiakliinik
-
2023
Ülemiste Kirurgiakliinikus tehakse esimene lõikus
-
2024
Valmis teine Tervisemaja
-
2027
Valmib eeldatavalt kolmas Tervisemaja ning kogu Ülemiste terviselinnak
Esimeses Tervisemajas pakuvad teenuseid:
- Pealinna Perearstid
- Ülemiste Perearstikeskus
- Asklepion
- Meliva
- Synlab
- Medicum
- PERH verekeskus
- Kaitseressursside Amet
- Plus Kohvik
Teises Tervisemajas pakuvad teenuseid:
- Tartu Ülikooli Kliinikum
- Tallinna Eriarstikeskus
- Benu Apteek
- Orhideepesa lillepood
- Medipunkt
- Ülemiste Silmakeskus
- Valvekliinik
- Perekliinik
- Tomson Tervisekeskus
- Ultraheliuuringud Acme Diagnostics
- Terviseuuringud
- Roseni Hambaravikliinik
- Ülemiste FüsioteraapiaKliinik
- Med4U
- Ülemiste Psühhiaatriakeskus
- Psühhoterapeut Margot Eimla
- Meie Pereteraapia Keskus
- HEAL Kliinik
- Ortopeedia ja Füsioteraapia
- PSI Laste ja Noorukite Psühhiaatriakeskus
- Therapium
- Synlab
- Benu apteek
- Plus Kohvik
Anna Erma ja Karl Ernst von Baer
Anna Erma (1884–1974) oli üks Eesti õenduse rajajaid ja õdede kutsehariduse edendajaid. Ta töötas õena Saksamaal, Esimese maailmasõja ajal sõjaväehaiglates ning Eesti Vabadussõja ajal Tallinna sõjaväehaiglas. 1923. aastal oli ta Eesti Õdede Ühingu asutajate seas ning sai selle esimeseks presidendiks. Ta aitas 1925. aastal asutada Tartu Ülikooli juurde õdede kooli ning seisis õdede hariduse, kutse-eetika ja töötingimuste parandamise eest. Tema tegevus aitas kujundada õendusest Eestis iseseisva ja tunnustatud kutseala.
Allikas: EESTI ÕENDUS AJAS JA MUUTUMISES. Teadus-ja õppemetoodiliste artiklite kogumik
Karl Ernst von Baer (1792–1876), pärit Järvamaalt Piibe mõisast, on üks Eesti ajaloo tuntumaid loodus- ja arstiteadlasi, keda teatakse eelkõige kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajajana. Üks tema silmapaistvamatest avastustest on imetaja munarakk. Von Baeri teekond arstiteaduses sai alguse Tartu Ülikoolist, kus ta kaitses 1814. aastal doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest, millele järgnes haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Erinevatel eluperioodidel tegeles ta embrüoloogia ja anatoomia kõrval ka ihtüoloogia, entomoloogia, geograafia, etnograafia ja antropoloogiaga. Tema järgi on nimetatud Baeri-Babinet’ seadus.
Allikas: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/baer_karl_ernst_von